| Märkused |
Alates 19. jaanuarist 2023 on Eestis võimalik saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul (näiteks tulekahju, massiline korratus või ohtlik toit) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohuteavituse lühisõnumit EE-ALARM. Ohuteavitusel on mõju, kui see on kiire ja asjakohane, inimesed mõistavad selle olulisust ja käituvad sõnumis toodud viisil. Enne süsteemi kasutusele võtmist otsustati läbi viia uuring sõnumite märgatavuse ja arusaadavuse välja selgitamiseks. Eelnevatest uuringutest on teada, et sõnumi teel ohuteavituse edastamisel võivad tekkida järgmised murekohad: • sõnumi saabumist ei märgata; • sõnumi olulisus inimese jaoks on seotud ohuga (kas puudutab inimest või mitte); • vanus mõjutab sõnumi mõistmist; • varasem kokkupuude ohuteavituse sõnumitega mõjutab sõnumi tähtsustamist; • sõnumi olulisus inimese jaoks on seotud tema paiknemisega ohu suhtes; • sõnumi pikkus on selle mõistetavuse juures oluline; • sõnumis kasutatav keel on selle mõistmiseks oluline. |
|
Pealkiri võetud tiitelkuvalt (kirjeldatud 26.02.2024) |
| Märksõnad |
ohutus
|
|
eriolukorrad
|
|
ohuteavitus
|
|
lühisõnumiteenus
|
|
testimine
|
|
riskikommunikatsioon
|
|
elanikkonnakaitse
|
|
tagasiside
|
|
uuringud (vormimärksõna)
|
|
Eesti (riik)
|
|
e-raamatud (vormimärksõna)
|
| Täiendkirjed |
Luht-Kallas, Kadi, 1981- koostaja
|
|
Põld, Marko, koostaja
|
| Täiendpealkiri |
Ühiskonnauuringud
|
| UDK |
614.8 (474.2) (0.034)
|
|
