| Märkused |
Sisaldab bibliograafiat |
|
Alates 2015. aastast on Eesti muutunud väljaränderiigist sisseränderiigiks. Eestisse saabub rohkem inimesi, kui lahkub. Sellega on Eesti poliitikasse tekkinud lisaks alates iseseisvuse taastamisest pidevalt päevakorral olnud eestlastest ja teisest rahvusest püsielanike lõimumise teemale uue teemana uussisserändajate kohanemise teema. Uussisserändajate kohanemine ja püsielanike lõimumine on pikaajalised protsessid. Nendega on seotud mitmed katsumused, mis mõjutavad Eesti ühiskonna arengut ja inimeste heaolu. Euroopa Liidu programmperioodil 2014–2020 on Eesti rakendanud Euroopa Sotsiaalfondi kohanemis- ja lõimumismeedet. Meede panustab kolmanda integratsiooniprogrammi „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärkide täitmisse. Meetme eesmärk on luua uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele Eestis kohanemise ja lõimumise eeldused ning kujundada neile võimalused osaleda siinses ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas |
|
Kokkuvõte ka inglise keeles |
|
Pealkiri võetud tiitelkuvalt (kirjeldatud 23.02.2024) |
| Märksõnad |
Euroopa Sotsiaalfond
|
|
struktuurifondid
|
|
integratsioon
|
|
meetmed
|
|
hinnangud
|
|
Eesti (riik)
|
|
aruanded (vormimärksõna)
|
|
e-raamatud (vormimärksõna)
|
| Täiendkirjed |
Balti Uuringute Instituut
|
|
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE)
|
| Täiendpealkiri |
Ühiskonnauuringud
|
| UDK |
316.4 (474.2) (047) (0.034)
|
|
